2011. aastal kandis Tallinn koos Soome Turuga Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Viisteist aastat hiljem on hea küsida: mis sellest aastast päriselt alles jäi? Vastus on üllatavalt käegakatsutav — mitu tänast linna enesestmõistetavust said alguse just siis.
„Lood mereäärsest linnast”
Kultuuripealinna programm kandis pealkirja „Lood mereäärsest linnast” ja selle suurim idee oli lihtne: Tallinn peab jõudma tagasi mere äärde. Nõukogude ajal suletud rannajoon hakkas avanema — Kultuurikilomeeter viis jalakäijad läbi Kalamaja ja Noblessneri alade, mis toona olid veel mahajäetud tööstusmaastik ja täna on linna kalleimad arenduspiirkonnad.
Kultuurikatel ja uued lavad
Endisest elektrijaamast sai kultuuripealinna aastaks Kultuurikatel — täna üks linna olulisemaid sündmuspaiku. Üle 250 projekti, tuhanded esinejad ja terve aasta kestnud programm andsid linnale harjumuse suurelt korraldada, mis kestab tänases üritustekalendris edasi.
Pärand numbrites ja linnaruumis
- Mereääre avamine, mis algas 2011, jätkub tänaseni — promenaadid, sadamaala arendused, Noblessner
- Kalamaja ja Telliskivi tõus loomelinnakuna sai kultuuripealinna aastal otsustava tõuke
- Linna rahvusvaheline kuvand nihkus „endisest idablokist” Põhjamaade kultuurilinnaks
See portaal kannab kultuuripealinna aasta nime meelega — meie loo leiad siit. Tallinn2011 sündis aastal, mil linn ise endasse uskuma hakkas.