Tallinn kandis 2023. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit — kümmekond aastat pärast kultuuripealinna aastat sai linn taas Euroopa tähelepanu, seekord keskkonna eest. Tiitliaastad lähevad mööda, aga huvitav on see, mis linnaruumi päriselt maha jääb.
Mis on muutunud
- Pargid ja niidud — linn niidab vähem ja teadlikumalt, linnaniidud ja liigirikkad haljasalad on uus normaalsus
- Putukaväil — endisele raudteekoridorile rajatud roheline liikumistee ühendab linnaosasid ja on saanud rahvusvahelist tunnustust
- Rattateed — võrk kasvab iga aastaga, kuigi tallinlaste ootused on endiselt taristust ees
- Mereäär — kultuuripealinna aastal alanud mereääre avamine jätkub: promenaadid ulatuvad Pirita teelt Noblessnerini
Kadriorg ja suured pargid
Kadrioru park on jätkuvalt linna roheline süda — barokkpark, kunstimuuseumid ja presidendiloss ühes kohas. Selle kõrval tasub avastada Löwenruh’ parki, Kalamaja kalmistuparki ja Paljassaare linnulinnukaitseala, kus linn läheb sujuvalt üle looduseks.
Mida see linlase jaoks tähendab
Roheline linn ei ole ainult pargid — see on ka see, kuidas linnas liigutakse. Tasuta ühistransport, laienev trammivõrk ja rattataristu on sama loo osad: vähem autosid kesklinnas, rohkem ruumi inimestele. Kuidas transpordisüsteem täpselt toimib, loe meie ühistranspordi ülevaatest.